See maailm, mis elab sinus,
Mis sinuga ühte loodi,
On sama vana kui sina
Ja veidi su enda moodi.
See maailm sind peab kandma
Ja sina pead kandma maailma
Ta on nii soe ja pehme
Ja tal on kaks niisket silma
Kaks niisket lapsesilma,
Mis võtavad sinult rahu
Ja sa tunned, et kunagi enam
Sa oma maailma ei mahu.
Ja maailm ei mahu enam
Su sülle sooja ja varju
Nii on see ikka olnud,
Miks sa siis veel ei harju?
Et kõike ei saagi võtta,
Et kõike ei saagi anda,
Et vabadus on, ja valu,
Mis tuleb sul endal kanda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar