23. detsembril...

Ma pole ammu siia kirjutanud... Kuidagi tühi on seest olnud ja mingi piir on olnud ees....
Tundmatud vood kannavad mind kaugemale ja kaugemale...
Tahtmine olla kusagil mujal... Mitte siin... Ainult mitte siin...

Aga samas on lendav tunne... Eufooriline... Ja samas rusutud...

Ei tea miks...


Täna tegelesin jõulu ettevalmistustega. Koristasin ja nolife'isin veidi. Ja ehtisin tuba ja kuuske...

Aga jõule pole. tunnet pole. Ei taha. Ei taha. Ei meeldi see oma kogemuste pärast...


Aga kallid olete ikkagi kõik!!!

Natuke teste siis.

You are Ocean Blue

You're both warm and practical. You're very driven, but you're also very well rounded.You tend to see both sides to every issue, and people consider you a natural diplomat.

What Color Blue Are You?

Your Hair Should Be Red

Passionate, fiery, and sassy.You're a total smart aleck who's got the biggest personality around.

What's" Your Funky Inner Hair Color?

Lilium

Little Doll,
who carries the name of the most
beautiful
Flower...

Could you please,
bring me something from
your parents
Tower?

Of course, Dear Shadow.

What is it you so humbly ask to
Endow?

Walk back to your castle,
dear child,
and make it
your family’s
Tomb...

For all I really yearn for lies
within
your mother’s
womb.

I once heard of a man
who will become like
no other...

Could you please bring me your
still unborn
brother?

„The Shadow bowed in
gratitude, completing
her task.”

Would you like anything in
return
might I ask?

Please, I hope you won’t find me
wrong...
I would like to play, laugh and
dance, all night
long.
But no matter
what I want,
I would find a friend the most
relevant.

I’m sorry
dear little flower.

Friends I can not give.

It is sadly beyond my power.

Then I would like my brother
back.
for this little deal of ours,
just turned awfully sour.

What good are you if you make
me weep?
Please have my brother returned
By the gates of my keep.

Neither your brother I can give
you.

What you gave is given.
I merely strive for a way to make
even.

Seeing my offer is merely out of
kindness...
This child will never know the
embrace of your fortress.

Then I wish for a way to have
you undone,
kind Shadow.

I want you mauled and buried
by the darkest and most
blighted
meadow.

Fair enough,
little flower.

Without feelings of either vain or rue,
I will grant your one wish come true.

Without honor,
without grace
you will travel to
the darkest place.

Untouched by the vilest of
gloom,
your skin will always run paler
than our brightest moon.

Travel the road of which I
pointed,
and be forever gone.

For sure,
one day you will have
me
undone.

Thank you kindly,

Shadow
of whom I don’t
know.

Maailm

See maailm, mis elab sinus,
Mis sinuga ühte loodi,
On sama vana kui sina
Ja veidi su enda moodi.

See maailm sind peab kandma
Ja sina pead kandma maailma
Ta on nii soe ja pehme
Ja tal on kaks niisket silma

Kaks niisket lapsesilma,
Mis võtavad sinult rahu
Ja sa tunned, et kunagi enam
Sa oma maailma ei mahu.

Ja maailm ei mahu enam
Su sülle sooja ja varju
Nii on see ikka olnud,
Miks sa siis veel ei harju?

Et kõike ei saagi võtta,
Et kõike ei saagi anda,
Et vabadus on, ja valu,
Mis tuleb sul endal kanda.

Üksi ollakse ka inimeste juures...

Olen end juba ammu väga õnnetuna tundnud... Ja lugedes "Väikest Printsi" muutusin veel õnnetumaks. Pähe jäi kummitama lause: "Üksi ollakse ka inimeste juures..." Ja nii see ongi. Kõik mis juhtub, kõik mis toimub igas päevas ja situatsioonis olen üksi.

Olen väsinud. Tüdinenud. Kõigest.

Lahkumine

Ja hellusime ikka hellemaks
ning pisarpärlendus kui kallis aare
meil säravana ehtis silmapaare:
kui ühest rinnast nutsime me kaks.

Siis tuba kustus, muutus hämaraks:
ja õhtuvarjud täitsid aknakaare -
Nüüd pidin jätma oma õnnesaare -
Miks olin loodud ikka lahkujaks!

All tuulepuhang vastu võttis meid,
ta tõstetuna sulle jalgu jäid
mu hõlmad nagu hälbind linnu tiivad.

Me külmaargadena kallutime päid,
kui tõusis vihur; rõhutuna teid
jalg astus neid, mis õnnest ära viivad.

Ekstaas

Ah! toredaim on elmine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,
ma iial polnud kaaluv ega kaine.

Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.

Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,

et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.

Autor: Marie Under

Marie Under...

Viimasel ajal ei ole mul olnud eriti aega kirjutada...
Olen lugenud. Lugenud Marie Underi luuletusi.
Ja osad neist kirjutan ka siia. Just need, mis väljendavad muoma tundeid ja mõtteid.

Valgus ei saagi vanaks

Valgus ei saagi vanaks
valgus on ikka uus
valgus on see mis paistab
kaugel tunneli suus

valgus on jaaniuss rohus
valgus on küünal käes
valgus on see mis paistab
siis kuit a aeg on käes

valgus on vahel ainult
tilluke valge täpp
valgus on valguse poole
teerada näitav näpp

autor Jaan Kaplinski

Külvaja.

Kirjutan siia selle loo, et te kõik mõtleksite ja arutleksite enda üle. Kas keegi saab tõelisest loo sisust aru?

Üks külvaja läks põllule vilja külvama. kuit a suure kaarega külvas, langes osa teri tee äärde, ja linnud tulid ja sõid terad ära.
Teine osa teradest langes kivise maa peale, kus ei olnud palju mulda. Siin tärkas vili küll ruttu, aga kui päike kõrgemalt paistma hakkas, kuivas vili ära, sest juurtel polnud toitu. Osa teradest kukkus umbrohu sekka; umbrohi kasvas kiiremini kui vili ja lämmatas peagi vilja ära. Aga üks osa teradest langes heasse mulda ja akndis vilja: mõni viljapea andis sada uut tera, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

Mõelge.

Väike parandus.

GM-ide ja Shadow ideede mitte kokkusobimise tõttu ütles Shadow konstultandi kohast ära.

Korraldamine ja kiirus.

Pole ammu jõudnud kirjutada. Nii kiire on olnud ja väsinud olen kah olnud. Niisiis alustan kirjutamist...

Niisiis on Mütofestil kah käidud. Väga tore oli. Väikene verine vaimuke paremal ----------------›
Tänaksin kõiki kaasmängijaid ja muid asjaloomi ning eriti ka GM-e(Chloe'i sa oled mega:D). Trexxx isana ja Täpi emana olid kah väga väga toredad ja mõnusad. See oli nii lahke teist, et andsite mõlemad osa oma hinge mulle. Kadikas ja Teele, te olite mõlemad vapustavad ning Andres mu vennaraas oli tohutult kallis. Tänaks veel eraldi ka Lennut meeldiva seltskonna eest.

Oijah. Siis on veel Anubis Hoarmurathi(Mona) palvel otsitud Beleriandi Lugudele mängijaid juurde ning seetõttu olen ma kohutavalt palju kõnesid teinud. Huvitav milline mu isa telefoniarve on? Olen ka Azzie'ga suhelnud ja rääkinud igasugustel teemadel. Huvitav on olnud.

Ja siis teatas Kristjan mulle, et ma olen Põhjala Pööripäeval amatsoonide salga ülem ja et ma pean endale leidma vähemalt 20 tibinat keda amatsoonideks õpetada ja kellega mängule minna. Pool on juba koos. Ja nimekiri ja igasugused muud asjad on tehtud ning ka oHpuu on mind aidanud. Tänan oHpuu, sa oled kallis:).

Ja siis ma veetsin ühe öö Poogna tööl. Väga tore oli tegelikult. Aga vahepeal tuli mingi kahtlane täis somm ja hakkas meiega eesti keeles rääkima oma kurvast saatusest ja sellest kui üksildane ta on. Ja lõpuks küsis kas laevaterminal on lahti juba. Jõi teed kah veel. Kui ta oli ära läinud rääkisime me Poognaga pikalt. Igasuguseid huvitavaid ja arutlevaid jutte oli. Hommikul kella kuueks jõudsin koju. Isa tõusis just üles ja hakaks tööle minema, aga mina läksin tuttu.

Ja siis tuli mul idee teha järgmisel suvel üks mäng, mille nimeks saab olema "Päikesekuninga aed". Louis XIV õukonna intriigimäng. Palju ideid ja võimalusi on. Teised GM-id on oHpuu ja Curunir, kellele mõlemale meeldis see idee. oHpuu abiga kavandame ka keskaegse tantsu tunde tegema hakata. Tuleb lihtsalt oskajatega ühendust võtta jne. Ja Shadow hakkas meie nõuandjaks, mis on väga tore. Üks roll on juba välja jagatud ja selle sai Hel, tema on ainuke keda ma sellesse rolli tahan. Ja Hel oli nõus:D

Muidu on mul suhteliselt masendav tuju. Olen õnnetu ja tujukas jne... Olgu. Loodame,et see läeb üle. Ja see unenägu võiks kah üle minna, lihtsalt kaduda...

....urr....

Don't mess with me! I can get mad! I can be furious! What happens if little Angel turns to a Demoness?

Les Misérables

Il y avait dans le jardin du Luxembourg deux enfants se tenant par la main. L'un pouvait avoir sept ans, l'autre cinq. La pluie les ayant mouillés, ils marchaien dans les allées du côté du soleil; l'aîné conduisait le petit; ils étaient en haillons et pâles; ils avaient un air d'oiseaux fauves. Le petit disait "J'ai faim." L'aîné déjà un peu protecteur, conduisait son frère de la main gauche et avait une baguette dans sa main droite.
Il avait plu la veille, et même un peu le matin. Les deux petits abandonnés étaient parvenus près du grand bassin et tâchaient de se cacher; ils se tenaient derrière la baraque où les cygnes avaient leur abri.
Presque au même instant que les deux enfants, un autre couple s'approchait su grand bassin. C'était une bonhomme de cinquante ans menant par la main un bonhomme de six ans. Sans doute le père avec son fils. Le bonhomme de six ans tenait une grosse brioche... Ils s'étaient arrêtés près du bassin pour regarder les deux cygnes... Le fils mordit la brioche, la recracha, et brusquement se mit à pleurer.
- Pourquoi pleures-tu? demanda le père.
- Mon gâteau m'ennuie, répondit l'enfant.
- Tu n'en veux plus?
- Non.
- Jette-le aux cygnes.
L'enfant hésita. On ne veut plus son gâteau, ce n'est pas une raison pour le donner. Le père poursuivit:
- Sois humain. Il faut avoir pitié des animaux.
Et prenant à son fils le gâteau, il le jeta dans le bassin.
- Rentrons, dit le père...
Cependant, en même temps que les cygnes, les deux petits misérables s'étaient approchés de la brioche. Elle flottait sur l'eau. Le plus petit regarda le gâteau, le plus grand regardait le bourgeois avec son fils qui s'en allaient... Sitôt hors de vue, l'aîné se coucha vivement à plat ventre sur le rebord du bassin, et, s'y cramponnant de la main gauche, penché sur l'eau, étendit avec sa main droite sa baguette vers le gâteau.
Les cygnes, voyant l'ennemi, se hâtèrent, et en se hâtant, firent un mouvement utile au petit pêcheur; l'ondulation poussa la brioche vers la baguette de l'enfant. Il donna un coup vif, ramena la brioche, effraya les cygnes, et ayant saisi le gâteau, se redressa.
Le gâteau était mouillé, mais les enfants avaient faim et soif. L'aîné fit deux parts de brioche, une grande et une petite, prit la petite pour lui, et donna la grande à son petit frère.

D'après Victor Hugo "Les Misérables"

Poeesia...

Kirjutan, mõtlen, tunnen. Need kes saavad aru, saavad, kes ei saa, ei saa.

Je suis seule ce soir
avec mes rêves;
je suis seule ce soir
sans ton amour.
Le jour tombe,
ma joie s'achève;
tout se brise
dans mon cœur lourd.
Je suis seule ce soir
avec ma peine;
j'ai perdu l'espoir
de ton retour.
Et pourtant je t'aime
encore et pour toujours;
ne me laisse pas seule
sans ton amour.

Je suis comme je suis
je suis faite comme ça
Quand j'ai envie de rire
Oui je ris aux éclats
J'aime celui qui m'aime
Est-ce ma faute à moi
Si ce n'est pas le même
Que j'aime chaque fois
Je suis comme je suis
Je suis faite comme ça
Que voulez-vous de plus
Que voulez-vous de moi

Õhtul...

On õhtu. Pigem öö juba. Ja ma mõtlen. Melanhoolselt. Olen väsinud ja üksik. Hing on üksi ja süda on üksi. Armastan teda ikka veel. Aga tema? Väga hea on, et mul on vähemalt üks toetuspunkt. See teeb mind palju rahumeelsemaks ja õnnelikumaks, kuid õndsusest on asi kaugel. Väga kaugel. Vähemalt oleme me sarnased. Ja meil on koos hea. Aga ikkagi? Aga ma olen juba leppinud. Ja nii jääbki.

Mul on tunne, et ma olen muutunud. Ja palju. Ma ei tea kuidas ja miks, aga olen. Ma ei tea isegi mis suunas. Aga ma tahaksin teada. Mul on tunne, et pole enam uusi emotsioone, on ainult samad, mis korduvad ja korduvad ja korduvad. See tüütab ja ei tüüta kah. Ja ma olen kurb. Lihtsalt olen. Tahaks puhata, aga ei saa, kuna mul on ju tegelikult veel palju jõudu. Ja ma jõuan, saan ja teen mida tahan.

Teisipäev...

Õnneks on mul LARP'i pohmakas juba lõppenud.:D Pärast Ilmaplatsi sai seda veidi ära joodud ja eile sai veidi Mona, Hundi ja Poognaga mässatud. Lõbus oli. Hundikutsikas, näpud! Aia sa hammustasid mind. Aga mina ainult näksin.:D Ei tiri!

Vereside...Keegi ei hakka valitsema... Kolmevägi...

Need kes teavad millest ma räägin, saavad ka aru.


Olge tublid kaisukarud!

Mõtted...

Plaisir d'amour ne dure qu'un moment, chagrin d'amour dure toute la vie.

Kuldseil tiivul kui pääsulind varmas lenda mõte mul ikka kauget rada...

Uinu vaikselt mu lind, ma valvan ju sind, sinu voodilt ei läe, rahus magama jää!

Ma Teisse armund, kuigi tean, et see on tühi vaev ja häbi. Nüüd põrmus Teie jalge ees seda narrust tunnistan! Teist eemal tüütab kõik, on igav, Te juutes kurb on, kannatan. Ei suuda kauem, ihkan öelda, kuis Teid ma armastan.

I'll be loving you eternally with a love that's true eternally. From the start, within my heart, it seems I've always known the sun would shine, when you were mine and mine alone. I'll be loving you eternally, tere'll be no one new, my dear, for me. Tho' the sky should fall, remember I shall always be forever true and loving you eternally.

Kord olid niidud rohelust täis. Pilv taevavõlvist vaid harva üle käis. Peegeldus päike jõe suveselgel veel, niitude vahel siis kulges meie tee. Niitude vahel, kus rõõm saatis meid.

Leevendus...

Pärast kiirabiga minemaviimist ja lõplikku ülekuumenemist ei saanud ma ikkagi kuidagi oma keha maha jahutada... Täna leidsin siis lõpuks lahenduse: SPA + massaaž + veekeskus. See oli jumalik. Keha puhkas ja ma pidin seal peaaegu magama jääma, kuna see oli nii mõnus. Mul lihtsalt ei ole sõnu. Mõnus jahe oaas keset sooja ja õhuvaest Aahvrikat.

Tears of Blood

Süda nutab veriseid pisaraid... Ma ei luba talle halba teha. Eriti tollel tüübil... Kaitsen... Armastan...

JUHE ja AAHVRIKA

Mul on juhe. Nagu liiga juhe. Ma ei saa millestki aru ja olen täiesti mõttetu. Mitte et ma seda tavaliselt ka ei oleks, aga hetkel olen ma liiga mõttetu. See on see kui veeta soe suvepäev toas ja siis minna väikesele jalutuskäigule kohutavalt palavasse kohta mida mina kutsuksin nimega Aahvrika. Sellele asjale pole teist nime peale Aahvrika. Praegu toas olles tunnen ka seda. Ja see ei mõju mu hingamisteedele hästi. Vastik. See siis ongi see soe suvi mida ma nii kaua ootasin. Aga tegelikult on ju mõnus sellise ilmaga päikese käes peesitada ja mõnuleda. nautida ilusat ilma, lindude siristamist ja päikesepaistet. Ma ju jumaldan suve!

Issand ma olen nii juhe!

Mõttetu!

...Angelic ja Must Ingel...

Lõpuks jõudsin siis arvuti taha, et rääkida oma neljapäevastest seiklustest. Mul tuli äkki kassiahastus sõna otseses mõttes. Läksime siis k2rtsi ja Ghostiga turule ja ei leidnud midagi. Siis läksime Roosi 91K ehk Tartu Kodutute Loomade Varjupaika. Sealt leidsin ma Musta Ingli. Süsimusta ja helesiniste silmadega kiisupoja. Ta elab nüüd minuga ja äratab mind öösel. Hommikuti hammustab ta mind õrnalt ninast ja nurrub. Ma armastan teda nii nagu kiisusid armastama peab. Ja mul on väga kahju, et inimesed saavad elusate olevustega nii käituda... Aga Tallinnas said mu esivanemad mõnusa šoki...:P

MTÜ Assissi Franciscuse Selts
Tartu Kodutute Loomade Varjupaik
Aadress: Roosi 91K, Tartu
Telefon: 5333 9272
E-post: tartuvarjupaik@koertekoda.net

Olge siis tublid ja käituge loomadega hästi!

Tartu:P

Tundub, et ma jäängi siia. Ma pole veel ära minna jõudnudki. Eks siis täna läheb ja homme tuleb tagasi. Kui mitte Tartusse, siis Võrru. Votsiis. Tundub, et ma hakkan Tartlaseks muutuma.
Vahepeal sain enda esimesed DM'imis kogemused. Ühe mängu lvl 1 ja teise Epic. Mängud olid väga sürrid, aga see mulle meeldiski.
Eile õhtul sai Pirole mindud jälle. Tegelikult kavatsesin ma minna ainult panka ja siis Maailma sööma, kuid panga juures tuli minu juurde Kai ja ütles, et rahvas on Pirol. Niisiis sattusingi ma Pirole ja seal oli päris palju rahvast.
Aga nüüd hakkan ma kirjutama kirja...
Cya...

Oijah... Ikka veel Tartus... Olime k2rtsiga Uru katusel ja nüüdseks olen aru saanud, et k2rts on mu parim sõbranna. Ta lihtsalt saab aru ja see on tore.

Ma tahan tegelikult üsna vähe, aga kui ma midagi tahan, siis pean ka saama ja saangi. Hetkel on mul ainult üks tahtmine... Aga see võib osutuda võimatuks. Ma pean mõtlema, kirjutama ja tundma...ja seda kõike õigesti... Ma pean olema mina ja ma olengi... Särama õnnest ühe tunde üle ja me teengi seda! Ma säran jälle ja olen mina, mitte ei püüa muutuda tema jaoks ja olla keegi teine. Tõeline mina on kõige õigem ja parem.

Vahepeal oli kadunud tunne...see on isegi hetkel veel...


Ma olen kadunud hing keset siinset maailma,
olen langenud ingel, kes ei suuda tõusta enam taevani.
Mu ainsateks kaaslasteks on minu mälestused.
Mälestused sellest, kuis seisid kord minu kõrval
ja hoidsid mul ümbert kinni ega lasknud kukkuda.
Kesk ööd kord lahkusid mu kõrvalt sa,
kildudeks siis lasid kukkuda mu südamel.
nüüd hundina hulgun ringi siin ilmas,
ma ei taha, ma ei saa,
mu maailm on langenud koost.
Ainult sina tead rohtu, mis terveks mu haavad teeks,
aga sind pole siin ja kui sa ka tuled,
ei ole mind enam siin,
ma olen siis juba õhku haihtunud,
kadunud silmapiiri taha,
kust keegi enam tagasi ei suuda mind tuua...

Et siis Tartus....

Niisiis sain ma reedel autoga Tartusse. Olev arva, et ma võiksin nendega tulla, nii et kanga ostmine ja Zelori ema juures käik jäid ära. Toodi mind siis Urgu ja k2rts juba ootas:D. Jätsime asjad siia ja läksime kõik neljakesi autoga Pitsapoodi alkot ostma. Õhtu lõpetasin ma igatahes kell 2.00 öösel Pirol lauldes ja siis k2rtsiga Urgu minnes. Ahjaa vahepeal jõudsime veel käia Herne poes ja teha kehamaalinguid. Ilusate maalingute eest tänan k2rtsi! Keldi draakon oli tõesti lahe:D
Laupäeva hommikul tõusime me siis mõlemad üles ja eilse õhtu teod olid tagajärgi jätnud. Mul polnud häält enam ja pole seda siiamaani. Panin selga punase kleidi ja k2rts maalis mu selja peale roosi.Kogusime siis kõik kostüümid kokku ja läksime bussi ootama. Rahvas alles hakkas kogunema kui me kohale jõudsime. Kuid kuidagi õnnestus meil kõigil saada vale bussi peale ja siis vahetasime kuskil Metsa peatuses bussi. Ma omastasin Efka roosi, sest see sobis mu kleidiga väga hästi:D
Mängust ma pikemalt kirjutama ei hakka, kuid mainin, et armukesi oli mul kohal tervelt kolm (Teele, Efka, Erlessa). Samuti joonistas Olev mulle leegid selja peale ja ma tänan teda selle eest. Vahepeal sain mõõgaga pähe ja olin natukene aega tervislikel põhjustel OG. Õhtul käisin veel palju ujumas ja eks me kõik laaberdasime veidi ;P
Hommikul oli jamamist bussiga ja k2rts pidi meid natuke kauem ootama. Vähemalt seegi hea, et ta sai jalutada Daleiost(kelle ta Efkale andis) ja Sisikonda(kes õnnekombel sai palju palju rohkem jalutada). Viisime siis asjad Urgu ja käisime pangas. Tahtsime teisi ka kiusata(k2rtsi idee oli kiusata Curu, Efkat, Erlessat ja Taliesini), aga see ei õnestunud eriti, sest me saime majast välja ainult Erlessa ja Taliesini ja nemad kah hiljem. Siis otsustasime, et joome Maailmas jäätisekokteile ja see oli tõeliselt mõnus...(Ema Theresa ja Fjodor Dostojevski). Siis käisime Super Alkos ja teekond viis jällegi Pirole lõbutsema(ma polnud ikka veel oma häält tagasi saanud ja mul oli tglt veic sitt olla). Kohtusime paljude inimestega ja tegutsesime. Käisin vahepeal süüa toomas meile ja siis sõime hiljem(kui Goblin tuli) Krooksus. Läksime pärast seda tagasi Urgu kuna me ei viitsinud Lodjakotta ujuma minna. Kui me Urus olime saabus sinna järjest rohkem rahvast ja Alton kutsuti kiirabi mängima. Minu kallis k2rts vigastas tugevalt oma väikest varvast ja me viisime ta traumapunkti. Mängisime siis Teelega Sisikonnaga ja ootasime poolteist tundi. Aga vähemalt sai varvas korralikult kinni seotud:D Pärast, kui me Urgu tagasi jõudsime hakkas mul liiga halb juba. Kirjutasin veel natuke ja jäin magama.
Nüüd siis on hommik ja ma lähen varsti Tallinnasse tagasi. Ma tahan terveks saada ja magada korralikult. Millegipärast on nii, et kui ma olen Tallinnas, siis ma tahan Tartusse. Ja kui ma olen Tartus siis Tallinnasse. Ilmselt on mul midagi puudu ja ainult vähesed teavad mis...

Hõbeniit...

Õela poolt on pime öö
vihavimm ja vanne.
Headust toidab tarkus, töö,
armastus ja anne.

Vihavaenu mõjul hing
jahtus väärtus võidus.
Pika vimma tume ring
mõjus nagu nõidus.

Aga süda teab, ei saa
nõidus kaua kesta.
Inimest ei lase ta
jääda hundi kesta.

Helde südamest ei kao
headuskübe ära,
kumab läbi silmaprao
soojatunde sära.

Inimestes tekib liit,
murdub mureahel.
Armastus on hõbeniit
kõigi meie vahel.

Taganevad pime öö
vihavimm ja vanne.
Jäävad armastus ja töö,
halastus ja anne.

Hommik...

Just ärkasin. Oleksin võinud veel magada, aga aeg on tegutsema hakata. Tuleb tegeleda Fyerellali ja Ilmaplatsiga ja siis veel oodata Juuniori NPC rolle. Ma loodan, et rollid saabuvad varsti, kuna õhtupoole tuleb Tartusse sõita(mis on hea:D), aga päeval on veel palju tegemist. Ma pean jõudma millalgi osta endale Fyerellali kleidi materjal ja siis minema Zelori ema juurde ja arutama kleidi asju. Siis tuleb veel käia Elionis ära. Aga ma pean ka veel asjad Tartusse sõiduks kokku pakkima, nii et eriti aega mul lebotada pole.
Eile oli siis mu viimane tööpäev (sain Reval Hotell Olümpias tööd, kes veel ei tea:P) ja see oli õhtuses vahetuses. Õhtune vahetus hakkas mulle päris meeldima, kuna vähem inimesi oli ja polnud peakokka kes väga mossis näoga ringi käiks. Tööd oli kah vähe. Asi lõppes sellega et ma ajasin endale vaarika toormoosi näost sisse ja olin üleni sellega koos. Oli väike etendus minu poolt teemal mina ja mu armuke šampanjaklaas. Millest ma järeldasin, et haigus on sõltuvus šampanjaklaasidest(sellest järeldage, et tegelikult olen ma väga haige:P). Siis sundis Liivi, kes teab, et ma laulan mind lahkumise puhul väikest kontserti andma. Ma laulsin siis ära muusikalist The Cats "Macavity, the Mystery Cat", siis niisama "Unistuse igavesest päevast" ja "Kadakad". Siis sõin ma veel mett ja sulatatud šokolaadi, aga päev oli tegelikult tore.
Ja juba mitu päeva olen tahtnud tänada Aurinit kontserdi eest, nii et seda ma siis kavatsen nüüd teha. Kallis Aurin, tänan sind ilusa õhtu eest!