neljapäev, september 10, 2009
Seiklustest^^
Üleeile jäime mina ja Kaie hiljapeale ning oma kämpingutesse jõudmiseks pidime sõitma trammiga ja bussiga.
No ootasime siis trammi, kuid kui see lõpuks tuli, siis uksi meile ei avatud (kuigi trammis olid inimesed) ning juhiuksele koputades laiutas trammijuht lihtsalt käsi nagu öeldes "pole minu asi kuidas te siia sisse saate."
Helistasime A'le (kes on meie training manager), kes küsis: "But did you push the button?" ja meie küsisime "What button?O.o" ja tema vastas "You have to push the button to get in" ja siis olime meie " O.o really?!?!?" ja tema vastas " Yes, and I suggest you to push every button you can see"
Järgmise trammi peale me siis saime, aga mitte ilma seiklusteta. Meile lähenesid kolm poola noormeest, kes olid veidi vindised. Nad arvasid, et me oleme väga kenad ning et me võiksime nendega klubitama minna ning küsisid ka, kas me suitsetame marihuaanat (seda kõike poola/vene/inglise segakeeles). Õnneks sõitis nende tramm vastassuunas^^.
Kui me trammist väljusime (olles pushinud buttonit, et tramm peatuks ja uksed avaks) ja bussipeatusesse kõndisime, avastasime, et buss pidi tulema tunni aja pärast. Ideeliselt ei olnud kämpingud kaugel, kuid minek oli läbi väga pimeda metsa ning me ei olnud seda ka kordagi käinud. Mõeldud-tehtud. Niisiis hakkasimegi mööda pimedat metsavahelist teed mööda minema. Asja geniaalne külg oli ka see, et Kaie kardab pimedust.
Nii me siis kõndisime ja samal ajal püüdsin ma Kaiele selgeks teha, miks on võimatu see, et keegi meile metsast ligi hiilib ja et puude otsast kukkuvad käbid on ohutud (jep ma olin ka veidi vintis^^) ning lõpuks kõndisime me pastakad käes läbi metsa ning arutasime (või mina arutasin) pastakalöökide ning munapiiksu tehnikat^^ Väga lõbus oli.
Kui me lõpuks tagasi jõudsime, oli see kõik ülinaljakas ning Juta sai eufoorilis/hüsteerised naerukrambid (ime et ta hingamisabi ei vajanud^^).
Teie täitsa lõbus aga igatsev Tiiger^^
No ootasime siis trammi, kuid kui see lõpuks tuli, siis uksi meile ei avatud (kuigi trammis olid inimesed) ning juhiuksele koputades laiutas trammijuht lihtsalt käsi nagu öeldes "pole minu asi kuidas te siia sisse saate."
Helistasime A'le (kes on meie training manager), kes küsis: "But did you push the button?" ja meie küsisime "What button?O.o" ja tema vastas "You have to push the button to get in" ja siis olime meie " O.o really?!?!?" ja tema vastas " Yes, and I suggest you to push every button you can see"
Järgmise trammi peale me siis saime, aga mitte ilma seiklusteta. Meile lähenesid kolm poola noormeest, kes olid veidi vindised. Nad arvasid, et me oleme väga kenad ning et me võiksime nendega klubitama minna ning küsisid ka, kas me suitsetame marihuaanat (seda kõike poola/vene/inglise segakeeles). Õnneks sõitis nende tramm vastassuunas^^.
Kui me trammist väljusime (olles pushinud buttonit, et tramm peatuks ja uksed avaks) ja bussipeatusesse kõndisime, avastasime, et buss pidi tulema tunni aja pärast. Ideeliselt ei olnud kämpingud kaugel, kuid minek oli läbi väga pimeda metsa ning me ei olnud seda ka kordagi käinud. Mõeldud-tehtud. Niisiis hakkasimegi mööda pimedat metsavahelist teed mööda minema. Asja geniaalne külg oli ka see, et Kaie kardab pimedust.
Nii me siis kõndisime ja samal ajal püüdsin ma Kaiele selgeks teha, miks on võimatu see, et keegi meile metsast ligi hiilib ja et puude otsast kukkuvad käbid on ohutud (jep ma olin ka veidi vintis^^) ning lõpuks kõndisime me pastakad käes läbi metsa ning arutasime (või mina arutasin) pastakalöökide ning munapiiksu tehnikat^^ Väga lõbus oli.
Kui me lõpuks tagasi jõudsime, oli see kõik ülinaljakas ning Juta sai eufoorilis/hüsteerised naerukrambid (ime et ta hingamisabi ei vajanud^^).
Teie täitsa lõbus aga igatsev Tiiger^^
Majutus ja söök
Terve meie kamp: 9 eestast, 3 itaallast, 1 bulgaarlane ja 1 portuallane asustati kolmestesse kämpinugtesse, milles on köök, wc ja vannituba (üldiselt). On väga ilusaid maju aga on ka mitte (meie oma näiteks, kuid me suutsime teha selle suhteliselt korda).
Mina elan samas majas koos Poku ja Jutaga ning meil on päris lõbus^^ Juta teeb ka väga hästi süüa. Aga magada nad mul küll ei lase - kogu aeg hilja magama ja ülivara üles, aga see on üle elatav.
Meid söödetakse paksuks. Me saame kõike mida tahame (peale alkoholi, suitsude ja šokolaadi) ja sellistes kogustes nagu me ise tahame.
Linnas julgen ma tellida ainult asju mida ma näen, kuna kõik menüüd on poola keelsed ja keegi ei räägi eriti inglise keelt. Olen proovinud ka erinevaid poola õllesid ja jõudnud järeldusele, et osad on head ja osad on halvad, kuid nende nimesid ma meelde ei ole suutnud jätta.
Mina elan samas majas koos Poku ja Jutaga ning meil on päris lõbus^^ Juta teeb ka väga hästi süüa. Aga magada nad mul küll ei lase - kogu aeg hilja magama ja ülivara üles, aga see on üle elatav.
Meid söödetakse paksuks. Me saame kõike mida tahame (peale alkoholi, suitsude ja šokolaadi) ja sellistes kogustes nagu me ise tahame.
Linnas julgen ma tellida ainult asju mida ma näen, kuna kõik menüüd on poola keelsed ja keegi ei räägi eriti inglise keelt. Olen proovinud ka erinevaid poola õllesid ja jõudnud järeldusele, et osad on head ja osad on halvad, kuid nende nimesid ma meelde ei ole suutnud jätta.
Reis Eestist Lodzi (Poolas)
Siin on katkend bussis kirjutatud tekstist:
05.09.09 kell 19.22 (liin Riia – Lodz, asukoht kuskil Lätis) (tuju: positiivne, kuid veidi langev; lootusesäde, et ma poole bussireisi peal otsi ei anna)
Hetkeks olen bussiga sõitunud kella kahest alates ja tõesti, Eesti bussid on õndsus!!! Kunagi arvasin, et bussireis Tallinnast Tartusse või vastupidi on õudne, kuid olles oma 20h bussisõidust sõitnud ainult 5,5h olen aru saanud, et Eesti bussikvaliteet on üle kõige.
Tallinn-Tartu täistunni bussides on wifi, mõnusad istmevahed ja täitsa mõnusad toolid, koos enam-vähem normaalse wc’ga (kui sellise koha wc saab üldse arvestatav olla).
Bussireis Tallinnast Riiga oli enam vähem talutav – istmed võrreldavad Eesti omadega, istmevahed üpriski suured ning wc enam-vähem, kuid õhukonditsioneeri ma leida ei suutnud. Õnneks oli buss suhteliselt tühi, nii et sain üksinda istuda.
Nüüdseks olen tund aega sõitnud suunal Riia-Lodz ning buss on tõesti allapoole arvestust. Bussiistmed on ebamugavad ning istmevahed on väiksemad kui Tallinna ühistranspordis (ma istun suhteliselt krõnksus, et üldse enda läpakat näha ning läpakas mahub vaevalt mu sülle), siin on väga külm (ja mu riietus on kaugel õhukesest) ning buss on täis (mul õnnestus kuidagi jälle üksik koht saada õnneks, kuid ma arvan, et see täitub reisi käigus). Ja rääkides teenindusest ja bussijuhtide sõbralikkusest, siis Eesti bussijuhid on enamasti naeratavad, Tallinn-Riia bussijuht tundus veidi väsinud, kuid enam-vähem ok. Riia-Lodz bussijuhid nähvasid mulle minu paari küsimuse peale ning vaatasid mind umbes sellise näoga „kes oled sina, et sa mind üldse kõnetada julged?!?!“ Soojast teest, öistest pleedidest ning rahust on asi siin väga kaugel.
Uuendus 19.44 Mulle tundub, et me saabusime Leedu piiri äärsele alale, kuid ma pole selles kindel. Mingi hunnik rekkasid ootab siin küll ning nüüd jäi buss ka ootele. Bussijuht teeb suitsu nüüd.
Hmm see tee on kahtlane – ei mingit keskjoont ning mingid kraavid ja ohumärgid otse tee kõrval, et keegi kraavi ei sõidaks.
________________
Aeg läks mööda ja nüüd olen ma juba mitmendat päeva Poolas. Bussireisist on ikka veel väga värvikad mälestused. Väga suurte alkoaurudega tüübid, kes suutsid isegi meid vinti keerata ja ka see et keegi ei saanud ühestki keelest, mida me oskame aru (sama kehtib ka Poola kohta.
Ahjaaa kaks Riiast tulnud tüüpi tõmmati Poola piiril bussist maha, kuna neil ei olnud kehtivat passi. Sinna nad meie jaoks jäidki.
^^
05.09.09 kell 19.22 (liin Riia – Lodz, asukoht kuskil Lätis) (tuju: positiivne, kuid veidi langev; lootusesäde, et ma poole bussireisi peal otsi ei anna)
Hetkeks olen bussiga sõitunud kella kahest alates ja tõesti, Eesti bussid on õndsus!!! Kunagi arvasin, et bussireis Tallinnast Tartusse või vastupidi on õudne, kuid olles oma 20h bussisõidust sõitnud ainult 5,5h olen aru saanud, et Eesti bussikvaliteet on üle kõige.
Tallinn-Tartu täistunni bussides on wifi, mõnusad istmevahed ja täitsa mõnusad toolid, koos enam-vähem normaalse wc’ga (kui sellise koha wc saab üldse arvestatav olla).
Bussireis Tallinnast Riiga oli enam vähem talutav – istmed võrreldavad Eesti omadega, istmevahed üpriski suured ning wc enam-vähem, kuid õhukonditsioneeri ma leida ei suutnud. Õnneks oli buss suhteliselt tühi, nii et sain üksinda istuda.
Nüüdseks olen tund aega sõitnud suunal Riia-Lodz ning buss on tõesti allapoole arvestust. Bussiistmed on ebamugavad ning istmevahed on väiksemad kui Tallinna ühistranspordis (ma istun suhteliselt krõnksus, et üldse enda läpakat näha ning läpakas mahub vaevalt mu sülle), siin on väga külm (ja mu riietus on kaugel õhukesest) ning buss on täis (mul õnnestus kuidagi jälle üksik koht saada õnneks, kuid ma arvan, et see täitub reisi käigus). Ja rääkides teenindusest ja bussijuhtide sõbralikkusest, siis Eesti bussijuhid on enamasti naeratavad, Tallinn-Riia bussijuht tundus veidi väsinud, kuid enam-vähem ok. Riia-Lodz bussijuhid nähvasid mulle minu paari küsimuse peale ning vaatasid mind umbes sellise näoga „kes oled sina, et sa mind üldse kõnetada julged?!?!“ Soojast teest, öistest pleedidest ning rahust on asi siin väga kaugel.
Uuendus 19.44 Mulle tundub, et me saabusime Leedu piiri äärsele alale, kuid ma pole selles kindel. Mingi hunnik rekkasid ootab siin küll ning nüüd jäi buss ka ootele. Bussijuht teeb suitsu nüüd.
Hmm see tee on kahtlane – ei mingit keskjoont ning mingid kraavid ja ohumärgid otse tee kõrval, et keegi kraavi ei sõidaks.
________________
Aeg läks mööda ja nüüd olen ma juba mitmendat päeva Poolas. Bussireisist on ikka veel väga värvikad mälestused. Väga suurte alkoaurudega tüübid, kes suutsid isegi meid vinti keerata ja ka see et keegi ei saanud ühestki keelest, mida me oskame aru (sama kehtib ka Poola kohta.
Ahjaaa kaks Riiast tulnud tüüpi tõmmati Poola piiril bussist maha, kuna neil ei olnud kehtivat passi. Sinna nad meie jaoks jäidki.
^^
Tellimine:
Postitused (Atom)
