Vaid vähesed inimesed on Inimesed

Tundub, et minu arutelu Rauliga teemal „Vaid vähesed inimesed on Inimesed” sai tõestuse. See, mis Tallinnas öösel toimus tõestab meie väidet, sest inimesed käitusid nagu loomad, metslased. Aristotelese järgi on inimestel kolm hinge astet:

taime hing (vegetatiivne)
looma hing (sensitiivne)
inimese hing (intellektuaalne)

Ja see, et meil on olemas intellektuaalne hing peaks tähendama, et me suudame kontrollida oma käitumist ja mitte vandaalitseda (Kusjuures vandalismi mõiste on tulnud idagermaani hõimu Vandaalide nimest, kes vallutasid Kartaago ja alates 455. aastast rüüstasid Roomat süstemaatiliselt).

Inimestel peaks olema natukenegi rohkem kainet mõistust, et aru saada, et sellised rüüsteretked ei too kaasa midagi muud peale pahanduste nagu näha on ak öistest sündmustest: 99 asutust puruks pekstud, üks inimene surnud, paljud haiglas (neist 44 vandaalitsejad) ja vangis.

Kas see oli see, mida me tahtsime? Kas me tahtsime, et meie pealinn muutuks varemeteks ja tunduks nagu oleks sõda meist üle käinud? Vähemalt otsustasid nad viia Pronkssõduri ära, aga kas see toob asjale lahenduse? Miks käituvad vene rahvusest isikud meie oma Eesti pinnal nii Eestit füüsiliselt, kui ka moraalselt kahjustavalt ja Venemaa press ning poliitikud veel õhutavad ka neid? Kas nad ei võiks siis kõik oma kodinad kokku korjata ja sinna minna? Vastus on Ei. Ma panen sügava kahtluse alla, et ka Venemaa neid vandaale endale tahab ja et nad seal ka paremini käituksid. Kokkuvõtteks on meil suur poliitiline, moraalne, füüsiline ja psüühiline segapudru.

Kas me seda tahtsimegi?


P.S. JA ma ei kiida ka heaks täna kella 15.00'st Hirvepargis kogunemist, sest see ei tee meid eestlasi sugugi paremateks, kui noid vandaale.

Väsinud hommik.

Mul on uni, aga ma ei viitsi magada. Ma olen seda viimasel ajal liiga palju teinud.

Eile oma kaustikuid sirvides jõudsin ühe tsitaadini "Othello'st", mis mulle väga meeldima hakkas:


Jago:

Kui oled tarkpea, blond ja ilus - tea:
on ilu tarbeks, tarvitajaks - pea.
Ei leidu lolli näotut tuleharki,
kes näotusi ei teeks, mis ilus tarkki.





See jäi millegipärast minusse kummitama. Ja ma mõtlesin. Jälle.

EEEEEEEE...

Mulle jõudis kohale, et see blog on ROOSA!!!

Ahjaaa...

Stven omastas selle blogi. Sõnaliselt. Aga mitte kirjalikult. Nüüdsest räägitakse minu blogist, kui tema blogist.

Nii juhtub kui "saiad" ühte kappi pannakse. :D

Õhtust...

Pole ammu siia kirjutanud... Pole aega olnud... Võib olla ma olen lihtsalt ignoreerinud fakti, et mul blog üldse olemas on ja et ma siia ka kirjutada tahan.

Ma olen haige. Jäin enne Jüriööd haigeks ja nüüd kolmandat päeva püsib palavik kogu aeg ja väsinud on olla. Palav ja külm korraga. See on nõme.


Mul on igav. Ma olen päevad läbi istunud ja arvutimänge mänginud ning maganud. Täna panin ma pool päeva oma arvutioskusi proovile ja installeerisin oma vanu lemmikmänge arvutisse. Tulemus: Üks 1994'da aasta mäng ei soostu avama Setup.exe't. JA kui ma sellega pool tundi jamanud olin viskas see üle. JA üks mäng ütleb, et ei tunne Sound Driver'it ära. JA üks mäng viskab installimisel erroreid ette. Ülejäänud on korras, mis on tore.


Mingi aeg peaks hakkama korraldama mängu. Seda Vaigamaa Isandate ja Emandate jaoks. Ideed on olemas, aga nüüd tuleb ennast kokku võtta ja korraldama hakata.

Eelminenädal olin ma tubli ja sain Steveni hoburaudsõle valmis. Veidi elvish tuli, aga see ongi armas. Vot. Vana KAru ütles, et joodetud on hästi ja et huvitav idee on.

Võib olla läheme Steveniga esmaspäeval vanaema juurde. Pole teda ammu näinud. Rääkisin temaga eile ja ta oli päris õnnelik mu häält kuuldes. Viimati suhtlesime me vist 25.12.2006, mis on väga ammu juba. Mõtlesin, et tutvustaks talle Stevenit. Ma arvan, et ta jääb rahule.

Varsti hakkavad "Kondid" ja ma lähen neid vaatama. ja siis lähen nolife'in edasi.




















Teie vesine hulpiv valge Tiiger Liina...





P.S.
Mul ei ole aimugi millal ma oma Paracetamoli võtma pean.